Põlevkivi hinna seos naftaga ei arvesta keskkonnamõju

Põlevkivi keskkonnatasu sidumine toornafta hinnaga ehk paindlik maksustamine on üks võimalikke viise, kuidas põlevkivi kaevandamise hinda määrata. Eelkõige toornafta hinna kõikumine muudab aga sellise ressursitasu ebastabiilseks, samuti ei arvesta see põlevkivi kasutamise keskkonnamõjuga.Toornafta hinna muutlikkus on tavapärane osa õlitööstuses tegutsemisel, millega ettevõtjad eeldatavasti oskavad arvestada. Maailmapanga pikaajaline prognoos aastani 2020 hindab toornafta hinna muutuse vahemikku 104?108 dollarit barreli kohta. Lähema ja kaugema aja suurtest hinnakõikumisest hoolimata on ka seni investeeringuid tehtud. Tegu on pikaajalise, suure kapitalimahukusega ja stabiilse tööstusharuga, mis on Eestis sel moel tegutsenud aastakümneid.?Ettepanek siduda põlevkivi kaevandamisõiguse tasu nafta hinnaga jätab arutelust täielikult kõrvale põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Igal aastal lisandub 3?4 km2 altkaevandatud ala, aastaks 2035 on Narva karjääri alla jäänud 35 km2 maad. Samal ajal kasvavad jäätmete ladestud üha suuremaks ning omavalitsustel on altkaevandatud aladele ehitamise keerukuse ja passiivse varuga maade rohkuse tõttu keeruline kohalikku elu elavdada.Samuti on küsimuseks, et kui enamik õlist eksporditakse, siis kuidas saab ühiskond väärtustada enda keskkonda vastavalt nafta hinnale. Kas siis, kui nafta hind on madal, on siinne keskkonnakoormus ja kaevandamise mõju kuidagi väiksem? Põlevkivi ressursitasu sidumine nafta hinnaga annaks sisuliselt osa ettevõtja äririskist kanda Eesti elanikele.Põlevkivi on kõigile eestlastele kuuluv vara, mida praegu kasutades võtame tuleviku põlvkondadelt selle kasutamise võimaluse. Ressursile annab hinna sellest valmistatud toote väärtus. Seni on põlevkivist toodetud peamiselt elektrit riigisiseseks vajaduseks. Nüüd saame selle töödelda õliks, mille väärtus on kõrgem. Arutatud on ka võimalust põlevkivi gaasistada ja toota sellest väga kõrge väärtusega kemikaale. See nõuab küll tõsist teadus- ja arendustööd, kuid tulevikus võib see olla veelgi suuremat lisandväärtust loov ettevõtmine.Keskkonnatasude üks eesmärke ongi taastumatu loodusvara kasutamise eest tasuda ühiskonnale tulu nii meie põlvkonna jaoks kui ka investeeringuteks, mis suunatakse parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. Põlevkivi ärakasutamise eest on seega tasu nõudmine igal juhul vajalik, hoolimata nafta hinna tasemest.Praegune süsteem ehk ühtne ressursitasu võtab arvesse keskkonnamõjude püsivat teket, tagab ühiskonnale oma vara eest tulu ja kompenseerib kaevandamistegevuse kohalikele elanikele. 2016. aastast kehtima hakkavate tasudega seoses arutluse all olev keskkonnatasude tasakaalustsenaarium võimaldab keskkonnaministeeriumi analüüsi kohaselt teha tööstusel ära investeeringud ja tagab samas keskkonnaeesmärkide saavutamise.